Sõidupõhimõte
Veoratas saab sõita sisepõlemismootori jõul läbi ülekandesüsteemi, nii et vedav ratas saab pöördemomendi Mk. Vedav ratas, mis saab vedava pöördemomendi, rakendab seejärel maapinnale läbi rehvimustri ja rehvipinna väikese tagasisuunas horisontaalse jõu (tangentsiaalne jõud) ning maapind rakendab liikuvale jõule võrdse suurusega ja vastupidise suunaga horisontaaljõudu Pk. See Pk jõud on liikumapanev jõud (nimetatakse ka tõukejõuks), mis lükkab traktorit edasi. Kui veojõud Pk on piisav esi- ja tagarataste veeretakistusest ja põllutöömasinate veojõu ületamiseks, liigub traktor edasi. Kui veoratas tõstetakse maast lahti, st veojõud Pk on võrdne nulliga, saab vedav ratas paigal ainult tühikäigul töötada ja traktor ei saa sõita; kui veeretakistuse ja veojõutakistuse summa on suurem kui liikumapanev jõud Pk, ei saa traktor sõita. On näha, et ratastraktori juhtimine saavutatakse vedava pöördemomendi veoratta ja maapinna vastasmõjul ning liikumapanev jõud peab olema suurem kui veeretakistuse ja veojõutakistuse summa.
Mõjutavad tegurid
1. Veeretakistus. Traktori veeretakistus on peamiselt tingitud rehvide ja pinnase deformatsioonist. Traktori raskuse all tehakse rehvid tasaseks ja pinnas tihendatakse. Veeremise käigus ratta ümbermõõdul maapinnaga kokkupuutuvad rehvi osad lamendatakse ja deformeeruvad järjestikku ning ratta ees olev pinnas surutakse alla, et deformeeruda pinnas ja moodustuvad rattajäljed, mis tekitab veeretakistust, mis takistab ratta edasi veeremist. Veeretakistust mõjutavad paljud tegurid, mis on peamiselt seotud selliste teguritega nagu maapinna tugevus ja niiskuse vertikaalkoormuse suurus. Sama traktori puhul, kui pinnase tingimused on erinevad, on erinev ka selle veeretakistus. Näiteks kui asfaldil ja tsemendil või kuival ja kõval pinnasel sõites on veeretakistus väike, on traktoril suurem haarduvus. Samadel kasutustingimustel, kui rehvile lisatav kaal on suurem, on pinnase deformatsioon vertikaalsuunas suurem ja ka veeretakistus suurem. Üldiselt aitab rehvi enda ja pinnase deformatsiooni vähendamine vertikaalsuunas vähendada veeretakistust. Kui traktor sõidab pehmel pinnasel, võib madala{10}rõhuga rehvide kasutamine ja rehvi tugipinna suurendamine vähendada pinnase deformatsiooni vertikaalsuunas, vähendada veeretakistust ja seega parandada haarduvust. Kuna traktoreid kasutatakse peamiselt põllutöödel ja enamasti sõidetakse pehmel pinnasel, siis pinnase vertikaalsuunalise deformatsiooni vähendamiseks kasutatakse traktoril üldjuhul madalaima rõhuga rehve. Sama kehtib ka laiendatud rehvide kasutamise kohta. Peaksime oma tegevuses pöörama tähelepanu madala{14}}rõhuga rehvide, laiendatud rehvide ja{15}}kõrgsurverehvide erinevusele.
2. Veojõutakistus. Veojõutakistus on takistus, mida traktor peab põllutöömasinatega sõites ületama. See võrdub traktori poolt ühendusseadme kaudu põllumajandusmasinale edastatava veojõuga. Kuna veojõud võrdub veojõuga miinus veeretakistus, on veojõu suurendamine ja veeretakistuse vähendamine tõhusad meetmed veojõu parandamiseks.
3. Liikuv jõud. See on tee horisontaalne reaktsioonijõud veorattale. Seetõttu näitab sisepõlemismootori poolt ülekandesüsteemi kaudu veorattale edastatava pöördemomendi suurus Mk, et ka traktori liikumapanev jõud Pk on suurem. Kuna aga Mk on määratud sisepõlemismootori võimsusega, siis Pk on piiratud ka sisepõlemismootori võimsusega. Samal ajal on Pk pinnase tingimustega piiratud ja seda ei saa lõputult suurendada, sest kui pinnase reaktsioonijõud ehk liikumapanev jõud Pk teatud määral suureneb, siis pinnas hävib, veoratas libiseb tugevalt ning liikumapanevat jõudu Pk ei saa enam suurendada. Maksimaalset reaktsioonijõudu, mida pinnas võib veorattale tekitada, nimetame "haardumiseks". On näha, et veojõu Pk maksimaalne väärtus on piiratud sisepõlemismootori ja pinnase nakkega ning seda ei saa lõputult suurendada.
Adhesioon peegeldab võimet tekitada ajami ja pinnase vahel maksimaalne liikumapanev jõud. Haardumist mõjutavad paljud tegurid, mis on peamiselt seotud pinnase tingimuste, rehvirõhu, suuruse, mustri ja rehvile mõjuva vertikaalkoormuse suurusega. Traktorite puhul soodustavad teatud pinnasetingimustes rehvirõhu vähendamine teatud vahemikus, rehvi tugipinna suurendamine, ratta haardumise parandamine pinnasega ja ratta haarduvuskaalu suurendamine traktori haarduvuse parandamist. Traktorites kasutatakse tavaliselt madala-rõhuga rehve. Mõned traktorid kasutavad laiemaid rehve ja{5}}kõrge mustriga rehve ning lisavad traktori veoratastele vastukaalu. Need on meetmed, mida rakendatakse traktori haarduvuse suurendamiseks ja traktori veojõu parandamiseks. Siiski tuleb märkida, et veoratastele vastukaalude lisamine võib suurendada haardumist, kuid see suurendab ka pinnase deformatsiooni vertikaalsuunas ja suurendab veeretakistust. Seetõttu sõltub vastukaalude lisamine konkreetsetest kasutustingimustest ja kaalub üldist mõju. Traktori veorataste ja maapinna vahelist maksimaalset haardumist ja libisemisvastast{10}}võimet nimetatakse traktori haardumisvõimeks. Kui haarduvus on hea ja libisemine on väike, saab sõidumomenti täielikult ära kasutada, sisepõlemismootori võimsust täielikult ära kasutada ja traktor tundub töötades võimas. Kui haarduvus on halb ja libisemine on tõsine, ei saa pöördemomenti täielikult ära kasutada, sisepõlemismootori võimsust ei saa täielikult ära kasutada ja traktor ei suuda töötamise ajal jõudu rakendada või traktor ei ole väga võimas. Veoratta tugev libisemine vähendab traktori sõidukiirust, vähendab tootmist ja ökonoomsust ning kiirendab veoratta rehvide kulumist. Lisaks saab kahjustada ka pinnase struktuur.
